• OMX Baltic0,39%261,65
  • OMX Riga−1,07%871,51
  • OMX Tallinn0,02%1 684,32
  • OMX Vilnius0,4%1 010,17
  • S&P 5000,4%5 745,37
  • DOW 300,62%42 175,11
  • Nasdaq 0,6%18 190,29
  • FTSE 1000,4%8 318,03
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,64
  • OMX Baltic0,39%261,65
  • OMX Riga−1,07%871,51
  • OMX Tallinn0,02%1 684,32
  • OMX Vilnius0,4%1 010,17
  • S&P 5000,4%5 745,37
  • DOW 300,62%42 175,11
  • Nasdaq 0,6%18 190,29
  • FTSE 1000,4%8 318,03
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,64
  • 03.02.15, 14:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Swedbank Eesti puhaskasum vähenes

Swedbanki Eesti üksuse puhaskasum kahanes mullusega võrreldes laenukahjumite eraldiste aeglasema vähenemise ja tulumaksureservi moodustamise tõttu.
Swedbank Eesti juht Robert Kitt.
  • Swedbank Eesti juht Robert Kitt. Foto: Andras Kralla
Swedbanki Eesti üksuse puhaskasum oli 2014. aastal 155,6 miljonit eurot (2013. aastal 175,2 miljonit eurot). Tulud kasvasid 2014. aastal tänu majandusaktiivsuse tõusule ja kulud vähenesid tänu suuremale tõhususele.
„Meie püüded suurendada rasketel aegadel efektiivsust on end ära tasunud. Nüüd kavatseme jätkata strateegiliste tegevuste konsolideerimist Balti riikide tasandil, et tekitada sünergiat ja suurendada tõhusust,” ütles Priit Perens, kes on alates 1. jaanuarist Swedbanki Balti panganduse juht. „Ärikeskkond on endiselt keeruline ja teguritele, millega oleme juba kohanenud, lisandub üha uusi muutujaid. Pingeline olukord Ukrainas, rubla nõrgenemine ja rekordmadalad naftahinnad mõjutavad nii Eesti kui ka kogu piirkonna riikide majandust.”
„Eesti majanduse tervis on stabiilne: meil on laiapõhjaline majandus, mis tähendab seda, et me ei sõltu ühest-kahest valitsevast sektorist. Meie eksportijad on paindlikud, valmistavad väikseid koguseid ja tarnivad need kiiresti ning meil on piisavalt erinevaid ekspordipartnereid,” märkis Swedbank Eesti uus juht Robert Kitt Eesti majanduse olukorda kirjeldades. „Teisalt on meie ettevõtjad silmitsi ühtaegu nii tulude vähenemisega kui ka kasvava palgasurvega, mistõttu kasumlikkuse säilitamine on keeruline. Tööjõupuudusest on kujunemas probleem üha suurema hulga tööandjate jaoks. See käib ka meie kui panga kohta – meil on vaja leida uusi tõhusaid tegutsemisviise ja palgata pädevaid inimesi ning säilitada samal ajal suur kliendirahulolu ja kättesaadavus erinevates kanalites.”
Laenud ja hoiused
Eelmise aastaga võrreldes kerkis Swedbanki laenumaht 1,5%, lõviosa sellest IV kvartalis. Ettevõtete laenude, eluasemelaenude ja tarbimislaenude maht suurenes, samas kui liisingu ja õppelaenude maht vähenes. Swedbank Eesti turuosa oli laenuturul IV kvartali lõpu seisuga 38,7% (2013. aasta lõpus 39,5%).
Hoiuste maht kerkis 2014. aastal 7,3%, üle poole sellest IV kvartalis. Hoiuste turul oli turuosa IV kvartali lõpu seisuga 43,7% (2013. aasta lõpus 44,3%). Laenude-hoiuste suhtarv oli 102% (2013. aasta IV kvartalis 108%).
Krediidikvaliteet
Tänu ettevõtete ja eraisikute laenuportfellide kvaliteedi paranemisele vähenesid laenukahjumite eraldised 2014. aastal 3,5 miljoni euro võrra võrrelduna 30,2 miljoni euroga 2013. aastal. Swedbank tegeleb pidevalt ennetavate meetmetega, et aidata kliente, keda Ukrainas ja Venemaal valitsev olukord võib mõjutama hakata. Seni ei ole kõrvalmõjusid meie klientide äritegevusele või rahalistele vahenditele veel täheldatud. Krediidikvaliteedi paranemise tõttu vähenesid probleemsed laenud aeglasemas tempos kui 2012. ja 2013. aastal ning olid IV kvartali seisuga 138 miljonit eurot (2013. aasta IV kvartalis 150 miljonit eurot).
Euroopa Keskpanga (EKP) ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EBA) tehtud stressitestide ja varade kvaliteedi analüüside tulemused kinnitasid Swedbanki varade head kvaliteeti ja kapitalipositsiooni ning näitasid, et Swedbank Eestil on piisavalt kapitali halva stressistsenaariumi korral vastu pidamaks.
Tulud ja kulud
Puhas intressitulu suurenes 2014. aastal 10,9% eeskätt tänu hindade muutmisele ja mahtude kasvule. Hoolimata hoiuste madalamatest marginaalidest kerkis puhas intressitulu suurema mahu ja suuremate laenumarginaalide tõttu IV kvartalis 0,7%. Puhas teenustasutulu suurenes 2014. aastal 5,8%. Tulemusele aitasid kaasa aktiivsem pangakaartide kasutus ja suurem varahaldus.
Kulud vähenesid aastaga 2,5%. Personalikulud ja kontoritega seotud kulud vähenesid, ent IT-arenduskulud suurenesid, sest elektrooniliste kanalite ja kliendipakkumiste arendamisse tehti uusi investeeringuid. Kulu-tulu suhe paranes 2014. aastal 0,37ni (2013. aastal 0,40). Neljanda kvartali kulud kasvasid 7,6% eelkõige hooajaliselt suurenenud personalikulude ja kontorivõrgu palgatõusu tõttu.
2014. aastal kehtestas Swedbank Balti riikides uued kasumi jaotamise põhimõtted, mille kohaselt makstakse ligikaudu 60% Swedbank Eesti kasumist dividendidena aktsionäridele välja. Jaotamata kasumit Eestis ei maksustata, mis tähendab seda, et 2014. aastal teenitud tulu alusel on moodustatud edasilükkunud tulumaksu reserv. 2014. aasta eest reserveeriti tulevase kasumijaotamise tarbeks 25,6 miljonit eurot tulumaksu. See summa makstakse 2015. aastal Eesti riigikassasse.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:38
Tele2 näide: põlvkondade vastandamine tööelus edasi ei vii, oluline on leida ühisosa
Palju räägitakse kääridest generatsioonide vahel, tunduvalt vähem aga erinevate põlvkondade ühisosast. Edukaks koostoimimiseks ja tulemuste saavutamiseks on hädavajalik koostöö, ent kuidas tagada selle viljakus, kui inimesed hindavad üksteist vanuse järgi? Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre räägivad, kuidas on neil lahendatud põlvkondade erinevuse küsimus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele